Kaasaegne farmatseutilise lanoliini tootmine põhineb mitmeetapilistel rafineerimisprotsessidel, mille eesmärk on võimalikult kõrge puhtusastmega tooraine saamine.

Puhastamise käigus eemaldatakse muuhulgas:

• mehaaniline mustus,
• pindaktiivsete ainete jäägid,
• ebasoovitatava lõhna eest vastutavad ühendid,
• keskkonnast pärinevate ainete jäljed,
• komponendid, mis võivad suurendada ülitundlikkusreaktsioonide riski.

Rööbiti arendati kvaliteedikontrolli meetodeid, mis võimaldavad määrata lanoliinis leiduvate eri keemiliste ühendite rühmade sisaldust.

Tänu sellele erineb kaasaegne farmatseutiline lanoliin oluliselt veel mõne aastakümne eest kasutatud materjalidest.

Lanoliinalkoholid – võti varasemate vaidluste mõistmiseks

Lanoliiniuuringute ajaloo üheks olulisemaks avastuseks oli kindlakstegemine, et osa ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel võib olla eriline tähtsus vadel lanoliinalkoholidel, mis sisalduvad selle tooraine mõningates fraktsioonides.

Mitmete dermatoloogiakeskuste tehtud uuringud näitasid, et nende komponentide sisalduse asjakohane vähendamine võimaldab märkimisväärselt parandada lanoliini ohutusprofiili, säilitades samal ajal selle kõige olulisemad hooldavad omadused.

See avastus aitas kaasa kaasaegsete tootmismeetodite väljatöötamisele dermatoloogiliseks ja kosmeetiliseks kasutamiseks mõeldud kõrgpuhastatud lanoliinide saamiseks.

Tänu sellele säilitavad kaasaegsed kõrgeima kvaliteediga toorained lanoliini erakordsed kaitse – ja pehmendavad omadused, vastates samal ajal rangetele kasutusohutuse nõuetele.

11.Kaasaegsete 
puhastusprotsesside 
roll