Lanoliini toimemehhanismi mõistmiseks tasub vaadata epidermise sarvkihi struktuuri.

Naha kõige välimine osa koosneb rakkudest, mis on sukeldunud lipiidmaatriksisse, mida sageli nimetatakse ka rakkudevaheliseks tsemendiks. See struktuur täidab organismi loomuliku kaitsebarjääri funktsiooni.

Terve epidermise barjäär vähendab veekadu, kaitseb mikroobide eest ja vähendab naha tundlikkust ärritavate ainete suhtes.

Selle struktuuri kahjustus põhjustab transepidermaalse veekao suurenemist, mida tähistatakse lühendiga TEWL (Transepidermal Water Loss). Selle tagajärjel tekivad kuivus, karedus, pingulolekutunne ja suurenenud vastuvõtlikkus ärritustele.

Just selles valdkonnas mängib lanoliin eriti olulist rolli.

Lanoliin ja transepidermaalne veekadu (TEWL)

Lanoliini üks kõige paremini dokumenteeritud toimeid on transepidermaalse veekao vähendamine.

Pärast naha pinnale kandmist moodustab see elastse kaitsekihi, mis aeglustab niiskuse aurustumise protsessi. Tänu sellele paraneb epidermise niisutatus ning nahk muutub pehmemaks ja elastsemaks.

Samal ajal toetavad lanoliini komponendid naha loomulike lipiidstruktuuride taastumist. See tähendab, et niisutav toime ei tulene mitte ainult pinnapealsest toimest, vaid ka nõuetekohase kaitsebarjääri säilitamise eest vastutavate füsioloogiliste mehhanismide toetamisest.

Just seetõttu on lanoliini juba mitmeid aastakümneid kasutatud toodetes, mis on mõeldud kuiva, kareda ja liigsele niiskuskoale vastuvõtliku naha hooldamiseks.

6.Epidermise barjäär – naha loomulik
kaitsekilp